Viiel II klassi õpilasel oli eelmisel nädalal võimalik käia koolis Soomes. Sõidupäeva hommikul tuli tõusta hirmus vara. Buss väljus kooli juurest juba kell 5.45. Laevasõidu ajal ei saanud ka eriti puhata, sest pidi tegema õpetaja kaasa võetud töölehti ja lugema.
Helsingis ootasid meid Janne ja Heli suure bussiga. Janne on Soomes mehe nimi, aga Heli naise oma nagu Eestiski. Janne on koolidirektor, Heli õpetaja. Nende buss viis meid Nurmijärvi valda Syrjälä kuueklassilisse kooli.
Kõigepealt sõime nende sööklas lõunat. Peale lõunasööki läks iga klass oma õpetajaga tundidesse kaasa. Meie läksime loomulikult II klassi tundi. Õppisime üht laulumängu. Järgmise tunni ajal saime näha, kuidas soome lapsed matemaatika kallal pusivad. Nägi välja üsna sama moodi kui meil.
Peale tunde viidi meid Klaukkala uut kirikut vaatama. Eriti uhke oli sealne orel, millel pidi olema üle 1500 vile!
Tund aega oli ette nähtud ka kohaliku kaubamaja külastuseks.
Ööbisime Märkiö laagris. See pole mitte telklaager, vaid korralike kaasaegsete võimalustega majutuskoht järve kaldal. Enne magamaminekut võis saunas käia ning isegi järve hüpata.
Järgmisel hommikul läksime taas kooli. Seekord saime osaleda VI klassi muusikatunnis. Meile anti laulikud, kust saime soome- ja ingliskeelseid sõnu veerida. Tund oli uhke, sest neil on muusikaklassis kõik ansamblimängu jaoks vajalikud pillid olemas ja soome lapsed said neil kordamööda musitseerida.
Peale lõunat kogunesime saali, kus toimus suur ühislaulmine. Band oli laval, lapsed klasside kaupa põrandal reas. Laulsime mõlema maa hümni ning teisi tuntud ja armastatud laule.
Bussis Helsingi poole sõites kummitas peas ikka veel ,,Tsaa-tsaa, raa-raa, tule komme vaa-raa..." Meri oli peegelsile ega raputanud laeva nagu minnes. Tallinna jõudsime reedese tipptunni ajal ja jäime Alusse pisut hiljaks.
Tänaseks oli kõigil väsimus välja puhatud ja rõõmsalt räägiti Soomes kuuldust-nähtust neile, kes kaasa ei saanud.
