Puust näod

Peale tunde said soovijad jääda natukeseks ajaks veel meisterdama. Pille Laos õpetas, kuidas teha puust näoga kaelaskantavat tegelast. Enne meid oli üsna mitu gruppi tema juures juba käinud ja õpetaja hääle kähedaks teinud. Aga kui akna avasime ja uue värske energia sisse lasime, sujus kõik kenasti.

Eesti Vabariik 92

Aasta tagasi olime rõõmsad, et maa on kaunilt lumega kaetud. Täna oleme lumerohkuse käes üsna nõutud, roogitud lund ei ole varsti enam kuskile panna. Hanged ulatuvad mitmel pool juba räästani. Ilus on sellegipoolest.

Aeg on paljudele peredele ja väikekoolidele väga raske, nii ka meile. Aga kõige tähtsam, oma riik, on meie kõigi jaoks endiselt olemas. Selle üle peame iga päev rõõmu tundma!

Alu kool 142

Täna tähistasime järjekordset Alu kooli sünnipäeva. Päev algas piduliku kogunemisega saalis. Laulsime oma kooli laulu, juhataja pidas südamliku kõne ja süütas kuus küünalt. IV ja V klassi tüdrukud lugesid ette katkendeid Alu kooli raamatust.

Edasi läks päev igal klassil erinevalt. Kõik õpetajad olid kutsunud oma õpilastele üllatuskülalise. Meie klassi tuli külaline peale neljandat tundi. Lapsed teadsid, et tegemist on meesterahvaga ja et üks tema hobidest on langevarjuga hüppamine, kuid seda, et ta on õpetaja noorem vend Jüri, said nad teada alles külalise saabudes. Jüri käis Alu koolis eelmisel sajandil, siis kui olid olemas veel 0-klassid. Tema esimene õpetaja oli Virve Pärn, I klassis oli õpetajaks Rita Leipalu ning II-III klassis õpetaja Marika Raudauk. Jüri lõpetas Alu kooli 1989. aasta kevadel.

Jüril oli kaasas suur seljakott langevarjuri varustusega. Saime näha ja katsuda kiivrit, prille, altimeetrit ning ka päris langevarju. Seda, kuidas lennukist väljahüppamine käib, võisime vaadata Eesti Langevarjuklubi aastavideost. Lapsed tundsid Jüri ekraanil teiste hüppajate hulgas üsna lihtsalt ära, sest olid just äsja tema kiivrit ja prille endale pähe proovinud. Kiiver koos foto- ja videokaameraga on üksjagu raske. Saime teada, et fotoaparaadi päästik asub hüppajal suus!

Kui kohtumise lõpus küsisime, kes tahaks tulevikus langevarjuriks hakata, tõstsid kõik käe.

Pannkoogijooks

Sel aastal oli jooksjaid rekordiline arv. Ilmselt meeldib inimestele ühine koogisöömine pärast jooksu. Koogid olid tõesti head ja moos ka. Aitäh kokatädidele ja kõigile, kes jooksjaid abistasid! Järgmisel aastal jookseme jälle!

Sõbrapäeva klassiõhtu

Meie esimene ühine klassiõhtu kujunes väga meeleolukaks. Anette oli väga hästi ette valmistanud viktoriiniküsimused. Kümnele küsimusele vastamine võttis terve hulga aega, sest võisteldi individuaalselt ja kirjutamise tempod on väga erinevad. Aga vastatud lõpuks siiski saadi ning siis lasime suupistetel hea maitsta. Maiustusi oli toodud nii suurtes kogustes, et pärast tuli kõigil osa neist koju tagasi viia.
Tüdrukud olid klassiõhtu jaoks ka kolme tantsu harjutanud. Välja kukkusid need igatahes väga uhkelt.
Palju elevust tekitas loterii. Seda paluti järgmisel korral kindlasti uuesti teha. Kõige rohkem naerda sai aga vana hea silmapilgutamismänguga. Paljud mängisid seda esmakordselt ega olnud veel kaaslase valvamises eriti osavad.

Lumi!

Imeline talv kestab juba teist kuud järjest, aga järgmistel aastatel ei pruugi see nii olla. Seepärast kasutage iga päev võimalust ja olge palju värskes õhus, muidu võib juhtuda sama paha lugu nagu Matiga meie lugemikust, kes magas arvuti taga maha kevade saabumise. Kõige tähtsam on õige riietus. Ei ole halba ilma, on ainult valed riided!