Tuletõrjeõppus

Teise tunni lõpuni oli jäänud kümme minutit, kui äkki hakkasid üürgama häirekellad. Esimene mõte oli, et kindlasti on jälle valehäire, ent kell muudkui tirises ja tirises ning õpetaja läks koridori olukorda uurima. Juhatajalt saime kinnitust, et tegemist on häirega ning asusume kohe tegutsema. Sulgesime klassi akna, võtsime laualt klassipäeviku ning rivistusime klassi ukse juurde. Kõik 11 õpilast olid olemas ja õnneks ka rahulikud ning kuulekad. Sulgesime väljudes klassi ukse ja väljusime lähimast välisuksest. Riidehoidude juurde me ei pääsenud, sest seal oli suits.
Väljas selgus, et Helena on sokkides. Õpetaja võttis siis Helena kukile ning koos suundusime kokkulepitud kogunemispunkti peavärava juures. Seal ootasid meid juba ees III ja IV klass koos õpetaja Anuga.
Kõigepealt tuli meie juurde õppuse korraldaja ja küsis, kus teised klassid on. Meie ei teadnud. Mõne aja pärast tulid vana osa poolt suuremad õpilased ja lasteaia poolt kasvatajad koos väikelastega. Nendega koos tuli juhataja, kes küsis, kas oleme päeviku järgi laste olemasolu kontrollinud. Ütlesime, et oleme küll ja näitasime ka päevikut.
Kui meid lõpuks tuppa lubati, kogunesid täiskasvanud juhataja tuppa ja said teada, mis läks hästi, mis halvasti.
Pärast analüüsisime klassis kogu õppuse veelkord detailselt läbi. Tõdesime, et olime väga tublid ning võime enda üle uhked olla.